Lõhe: tervisetoit või tervisemüüt?

Lõhe: tervisetoit või tervisemüüt?

Tänase artikli teema on tervis: täpsemalt räägime toiduainetest ning veel täpsemalt sellisest kalast, nagu lõhe. Lõhel on meie toidulaual teada-tuntud tervislik maine ning paljud kalasõbrad tarbivad teda liberaalselt. Järgnevalt uurime lähemalt seda teada-tuntud tervislikku mainet. Kas lõhe maine soomusrüüs võib leiduda mõrasid?

Esiteks, et antud küsimusele vastust leidma hakata, peame eristama kahte suurt lõhegruppi: vabakasvatuse ja kalakasvanduse lõhe. Peamine erinevus – vabakasvatuse kalad on püütud nende naturaalsetest keskkondadest ehk siis ookeanist, jõgedest ja järvedest. Kasvanduse kalad on aga eraldi kasvatatud spetsiaalsetes kasvandustes ning nende eesmärk on “toota” inimestele lõhekalasid tarbimiseks madalama ühikuhinnaga, kasutades selleks protsessi nimega akvakultuur ehk vesiviljelus. Tänaseks üle poole maailmas müüdavast lõhest on pärit kalakasvandustest. (1)

Kui vabakasvatuse ehk “metsik” lõhe toitub organismidest enda naturaalses keskkonnas, siis kasvanduse lõhedele söödetakse töödeldud kõrge valgu- ja rasvasisaldusega sööta, et kalad loomulikult meie toidulaua jaoks suuremaks kasvaksid. (3)

Metsik lõhe on veel turul saadaval, kuid rahvusvaheliselt on paari kümnendiga pakkumine kahekordselt vähenenud. (4)

Kalakasvanduse lõhe tootmine on viimase kahe kümnendiga drastiliselt kasvanud ning kasvanduste kalad erinevad metsikutest kaladest nii toitumiselt, kui ka keskkonna poolest.

Kas on põhjust paanikaks?

Sellele küsimusele hakkame järgnevalt vastust otsima. Vaatame esmalt kalasortide erinevusi toitainetes. Järgnev tabel illustreerib toitaineväärtuseid nii metsiku, kui ka kalakasvanduse lõhede puhul. Kalorid, valk ja rasvad on esindatud absoluutsetes väärtustes ning vitamiinid ja mineraalid on esindatud protsentidena soovitatavast päevasest toitainete kogusest (RDI). (5,6)

Metsik lõhe, 198gKasvanduse lõhe, 198g
Kalorid281kcal412kcal
Valk39g40g
Rasv13g27g
Küllastunud rasv1.9g6g
Omega-33.4g4.2g
Omega-6341mg1944mg
Kolesterool109mg109mg
Kaltsium2.4%1.8%
Raud9%4%
Magneesium14%13%
Fosfor40%48%
Kaalium28%21%
Naatrium3.6%4.9%
Tsink9%5%

Nagu tabelist näha, siis erinevused metsikute ja kasvanduse kalade vahel on märgatavad. Kasvanduse kalad sisaldavad rohkem rasva, vähesel määral rohkem omega-3 rasvhappeid, palju rohkem omega-6 rasvhappeid ning kolm korda rohkem küllastunud rasva. Ja märgatavaim vahe on tõenäoliselt kalorites – 46% rohkem ning seda peamiselt suuremast rasvasisaldusest. Metsik lõhe sisaldab omakorda rohkem mineraale, sealhulgas kaaliumi, tsinki ja rauda.

Metsik lõhe sisaldab rohkem mineraale. Kasvanduse lõhe on kõrgem C-vitamiinis, küllastunud rasvhapetes, polüküllastumata rasvhapetes ning kalorites.

Polüküllastumata rasvade sisaldus

Kaks peamist polüküllastumata rasva on omega-3 ja omega-6 rasvhapped. Mõlemad rasvhapped on meie kehale olulised, kuid tervise huvides on vaja sihtida sobivat tasakaalu nende kahe vahel. Enamus inimesi läänelikus söömiskäitumises tarbivad liiga palju omega-6 rasvhappeid, mistõttu võib tasakaal paigast minna. Mitmed teadlased spekuleerivad, et antud tasakaalunihe võib suurendada süsteemseid põletikke kehas ja mängida rolli kroonilistes haigustes, nagu südame- ja veresoonkonna haigused. (7)

Kuigi et kasvanduse kalad sisaldavad kolm korda rohkem rasva, kui metsikud kalad, siis suur osa neist on omega-6 rasvhapped. Seetõttu on kasvanduse kalade omega-6 ja omega-3 tasakaal kolmekordselt nihkes. Arvestades seda kolmekordset erinevust on kasvanduse kalade omega-3:6 suhe endiselt 1:3 või 1:4, mis on endiselt väga hea! Lihtsalt mitte nii hea, kui vabakasvatuse 1:10 suhe. (8, 9)

Nii kasvanduse, kui ka vabakasvatuse lõhe tarbimine peaks viima paranenud omega-3 profiili suunas. Ühes nelja nädalases uuringus 19 inimesega söödeti neile kasvanduse Atlandi lõhe kaks korda nädalas ning seejärel mõõtes uuritavate omega-3 DHA veresisaldust nähti keskmist tõusu 50%. (10)

Kuigi et kasvanduse lõhe sisaldab metsiku lõhega võrreldes palju rohkem omega-6 rasvhappeid, siis kasvanduse lõhe üldine omega-3 ja omega-6 suhe on endiselt väga hea.

Kasvanduse lõhe võib sisaldada rohkem saasteaineid

Kalad kipuvad tarbima potentsiaalselt kahjulikke saasteaineid läbi vee ja toidu. (1, 11) Erinevad uuringud on näidanud, et kasvanduse lõhe sisaldab keskmiselt palju rohkem saasteaineid, kui metsik lõhe. (12,13) Sealjuures esinevad erinevused piirkonniti – Euroopa kasvandustes leidus rohkem saasteaineid, kui USA kasvandustes ning huvitavalt Tšiili kasvandustes leidus neid kõige vähem (vähemalt uuringute teostamise hetkedel). (14)

Mõned eelnimetatud saasteainetest on polüklooritud bifenüülid (PCB-d), dioksiinid ja mitmed klooritud pestitsiidid. Võimalik, et kõige ohtlikumaks saasteaineks lõhes on PCB, mida on tugevalt seostatud vähiriski kasvuga ning mitmete teiste terviseprobleemidega. (15, 16, 17, 18) Ühe uuringu alusel olid PCB kontsentratsioonid kasvanduse lõhes keskmiselt kaheksa korda kõrgemad, kui metsikus lõhes. (19)

Antud saastetasemed on määratud ohutuks USA Toidu- ja ravimiameti (FDA) poolt, kuid mitte USA Keskkonnakaitseagentuuri poolt. (20) Kui järgida Keskkonnakaitseagentuuri juhised, siis ei tohiks tarbida kasvanduse lõhet sagedamini, kui üks kord kuus!

Samas leidub ka uuringuid, mis näitavad, et aja jooksul võivad saasteainete kogused kasvanduste kalades ka väheneda. Ühe uuringu põhjal Norra kasvandustes saasteainete nagu PCB kontsentratsioon langes märgatavalt, kui võrrelda aastaid 1999 ja 2011. Need erinevused võivad pärineda sellest, et kalasööt ise sisaldab vähem saasteaineid. (21)

Kalakasvanduse lõhe võib sisaldada märgatavalt rohkem saasteaineid, kui metsik lõhe.

Elavhõbe ja teised raskemetallid

Tundub, et kirjandus on raskemetallide osas konfliktne. Kaks uuringut nägid väga väikest vahet elavhõbeda sisalduses, kui võrrelda kasvanduse ja metsikuid lõhesid. (11, 22) Küll aga üks uuring leidis, et hoopiski vabakasvatuse lõhe sisaldab kolm korda rohkem elavhõbedat, kui kasvanduse oma. (23) Teisi raskemetalle vaadates oli arseenisisaldus kõrgem kasvanduse kalades, kuid koobalt, vask ja kaadmium olid kõrgemad vabakasvatuse kalades. (24) Kokkuvõtteks – raskemetallide kogused on mõlemas kalasordis nii madalad, et tõenäoliselt ei ole põhjust muretsemiseks.

Keskmise indiviidi jaoks on raskemetallide kogused nii kasvanduse, kui ka metsikus lõhes nii madalas koguses, et tõenäoliselt ei ole põhjust muretsemiseks.

Antibiootikumid kasvanduse lõhes

Kuna vesiviljeluses ehk kalakasvandustes on kalad tihedalt üksteisega koos, siis levivad ka haigused kergemini. Et seda probleemi vältida, lisatakse kalasöödale antibiootikume. Reguleerimata ja vastutustundetu antibiootikumide kasutamine on probleem akvakultuuritööstuses ning seda eriti arengumaades. Mitte ainult ei ole see keskkonnale probleem, vaid ka kala tarbijatele terviseriskiks. Antibiootikumide jäljed võivad põhjustada allergilisi reaktsioone. (25)

Antibiootikumide kasutamine on endiselt halvasti reguleeritud arengumaades nagu Hiina ja Nigeeria. Väärib mainimist, et lõhekala üldiselt ei kasvatata nendes riikides. (25) Mitmeid maailma suurimaid lõhetootjaid, nagu Norra ja Kanada, peetakse heade regulatoorsete mehhanismidega riikideks. Nendes riikides on antibiootikumide kasutamine kitsalt reguleeritud ja antibiootikumide tasemed kalalihas suures pildis mõõdetud. Mitmed Kanada suurimad kalafarmid on hoopis hakanud vähendama enda antibiootikumide kasutamist. (28)

Tšiili, maailma teine suurim lõhekasvataja, on leidnud ennast probleemi eest, kus kasutatakse liiga palju antibiootikume. (29) 2016. aastal kasutati iga tonni toodetud lõhe peale keskmiselt 530g antibiootikume. Heaks võrdluseks on Norra, kelle näitaja oli 2008. aastal 1g ühe tonni kohta. (29, 30)

Kui antibiootikumid lõhes tekitavad sinus muret, siis on hea mõte vältida hetkel Tšiilist pärit lõhe.

Kokkuvõte – tervisetoit või tervisemüüt?

Kui osad omavahel kokku panna, siis tundub et moderatsioonis ja õigest riigist pärit (Norra, Kanada) kalakasvanduse/kalafarmi lõhe on endiselt tervisetoit. Siiski tasub silmas pidada tõsiasja, et juhul kui sul on võimalused olemas metsiku lõhe tarbimiseks (rahaliselt kallim, kättesaadavus kitsam), siis alati vali see alternatiiv, kuna keskmiselt on metsik lõhe sinu jaoks tervislikum, kui kasvanduse lõhekala.

Murekohtadeks kalakasvanduse lõhekalade puhul hetkel on ja tundub, et lähitulevikus jäävad antibiootikumid ja potentsiaalsete terviseriskidega saasteained, nagu PCB. Polüküllastumata rasvhapetest omega 3:6 suhe kasvanduse lõhekalades on endiselt tugevalt nihkes omega3 suunas 1:3 ja 1:4 ning seetõttu hea valik toidulauale. Metsik lõhe oleks muidugi proportsiooni arvestades veelgi paremas nihkes, 1:10.

Kui moderatsiooni arvestada, siis terviseriskide minimeerimiseks tasub tõenäoliselt kalakasvanduse lõhekala tarbimine piirata maksimaalselt 1-2 korda nädalas peale. Väga palju üle selle võib tõenäoliselt eelnevalt väljatoodud murekohti rõhutada ning seeläbi võid võtta asjatuid terviseriske. Loodetavasti said jälle tiba mõtteid juurde ning soovin sulle mõnusat päeva jätku!

Kasutatud kirjandus

Artikli autor Siim Veri. Artiklis toodud teadusliku ülevaate autoriks on Joe Leech, MS ning see on tõlgitud publikatsioonist Healthline artiklist “Wild vs Farmed Salmon: Which Type of Salmon Is Healthier?”

Lisa kommentaar

Close Menu
×